Metsa matkarada - Gauja Rahvuspark
Gauja Rahvuspark
KOIVA (GAUJA) JÕE ÜRGORG – LÄTI MULJETAVALDAVAIM JÕEORG
Rāmkalni – Valmiera: 112 km, 4.-8. päev
Metsa matkarada kulgeb enam kui 100 km ulatuses mööda Gauja jõe ürgorus ja läbi kogu Gauja rahvuspargi. Gauja jõe kallastel on palju liivakivipaljandeid, mis tekitavad vees värvilisi peegeldusi. Kõige kaunimad vaated on seal kevadel, kui õitsevad toomingad ning sügisel, kui puude lehed värvuvad erkpunaseks ja kollaseks. Gauja jõe ürgorus on reljeefne maastik: kõrguste vahe ulatub 80 meetrini. Tee kulgeb enamasti mööda jõeäärseid metsaradu, väljudes metsast Līgatne ja Sigulda juures.
Vaatamisväärsed kohad: Koiva jõe ürgorg – sügavaim jõeorg Baltimaades, Sigulda – üks populaarsemaid turismisihtkohti Lätis, Sigulda bobi- ja kelgurada, Sigulda rippraudtee 43 m kõrgusel Koiva kohal, Sigulda, Krimulda, Turaida ja Cēsise (Võnnu) keskaegsed lossid, Gutmani koobas – Baltimaade suurim grott, Līgatne loodusrajad – võimalus vaadelda Baltimaadele iseloomulikke looma- ja linnuliike, Līgatne paberitehase asula – tööstuspärand, Nõukogudeaegne salapunker Skaļupes, Cēsise keskaegne vanalinn, Velnala, Kūku, Zvārte, Ērglu ja Sietiņiezise paljandid – kõige muljetavaldavamad liivakivipaljandid Lätis, Valmiera – Gauja rahvuspargi põhjavärav.
4. päev. Rāmkalni‒Sigulda.
Maaliline Gauja jõe ürgorg Sigulda lähedal
Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.
5. päev. Sigulda‒Līgatne.
Gauja rahvuspargi südames
Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.
6. päev. Līgatne‒Cēsis.
Piki vana Cēsise teed läbi Amata jõe oru
Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.
7. päev. Cēsis‒Caunītes.
Muljetavaldavad liivakivipaljandid Gauja jõel
Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.
8. päev. Caunītes‒Valmiera.
Teel Valmierasse, rohelisse linna
Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.