Päev 16. Loogamäe‒Haanja (Suur Munamägi). Haanja kõrgustik.

Väiku-Palkna järv (ka Väike-Palkna järv, läti keeles Mazais Baltiņš) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Luutsniku külast 3 km edelas Pillardi külas, Eesti-Läti piiril. Järv on Rõuge Suurjärve (38 m) järel sügavuselt Eestis teisel kohal (32 m). 

Järve pindala on 4,8 ha ja limnoloogiliselt tüpiseeritakse see pehmeveeliste eutroofsete järvede hulka.
Järve Eestisse jääv osa jääb Väike-Palkna maastikukaitseala piiresse, järve Lätisse jääv osa jääb Korneti kaitseala piiresse.

17.–19. sajandist pärinev mõis on ainus säilinud linnamõis Eestis.

Ammusel ajal oli see tamm ristipuu – puutüvelt võib praegugi leida kooresse lõigatud riste, mis tähistavad Mustahamba külast kalmistutele viidud surnuid. Puu ümbermõõt on 6,65 m ja tamme kõrgus on 25 m, vanust arvatakse olevat juba üle 350 aasta.

Viitina mõis oli rüütlimõis, mida esmakordselt mainitakse 1542.

Ligikaudu 18% looduspargi territooriumist asub kõrgemal kui 250 meetrit merepinnast. Siin asuvad Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m) ja Eesti sügavaim järv Rõuge Suurjärv (38 m).

Haanja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui ka kogenud suusatajatele. Puhkekeskuse kõrval on lasketiir laskesuusatamise austajatele.

Pargis on peaaegu 2 km pikkusel rajal kokku 18 korvi. Ideaalne rada juba kogenumatele mängijatele.

Kollane raam tõmbab külaliste tähelepanu Lõuna-Eesti erilistesse paikadesse, ajalooliste sündmuste, traditsioonide, kultuuri ja looduse juurde ning jutustab kohalike inimeste lugu.

Baltikumi kõrgeim punkt (318 m) pakub külastajatele suurepärase 50 km pikkuse vaate Eesti loodusele.