Miško takas - Tukumas ir Kemerių NP

Tukums ja Ķemeri rahvuspark

Kemerių nacionalinis parkas – vienas iš didžiausia įvairove pasižyminčių Latvijos raistų

Jaunmoku pilis – Tukums – Jāņukrogs – Bigauņciems: 56 km, 3 arba 4 dienos.

Kemerių nacionalinis parkas įkurtas, siekiant apsaugoti pelkes – seklias Rygos įlankos pakrantes, užaugusius pakrančių ežerus, didžiulius pelkių masyvus, šlapius miškus ir užliejamas pievas, kurie yra reikšminga daugelio augalų (25 proc. augalų rūšių, įrašytų į Latvijos raudonąją knygą) augimo bei gyvūnų, ypač perinčių ir migruojančių paukščių, gyvenamoji vieta. Parke yra viena didžiausių pelkių Latvijoje – Didysis Kemerių raistas bei mažesnės – Žalioji pelkė, Raganų pelkė, kuriomis vingiuoja Miško takas. Dideli pelkynai yra sieros vandenų ir gydomojo dumblo susidarymo vieta, kurioje kadaise buvo įkurtas Kemerių kurortas. Kirsdamas istorinį Kemerių kurortą, Miško takas Bigauncieme prie jūros susitinka su Jūros taku (E9) ir toliau kartu veda į Rygą.
8R4A2632

Lihtne97. päev. Jaunmokas - Tukums.

Kaunis Tukumsis

Jaunmoka lossi ümbruses paelub matkajaid Austrumkursa kõrgustikul asuvate Vanema mägede mitmekesine reljeef. Metsa matkarada laskub Bēru vesiveski juurde, seejärel tõuseb Vecmokase poole suundudes kolme kilomeetri jooksul 50 meetri võrra kõrgemale, et avada vaated lõunasse jäävale laiale Slocene orule. Pärast Vecmoka mõisaalleed ristub Metsa matkarada Tukumsi–Lazdasi teega (V1442), teeb looke ümber trobikonna talude ja möödub siis sirget metsateed pidi Sekļa järvest. Järve äärde viivad mitmed väiksed teekesed. Sveikuli puhkeküla lähedal jätkub rada ilusatel metsateedel, kuni jõuab Ozoliņi kalmistu juures Tukumsi–Kesterciemsi–Kolka teele (P131). Siin on Tukumsi linnapiir. Mööda Raudase, Kurzeme ja Melnezera tänavaid jõuab Metsa matkarada päeva lõpuks Päiksemäele (Saules kalns).

IMG 1288

Lihtne98. päev. Tukums - Jāņukrogs.

Läbi piirkonna parimate seenemetsade

Piki Melnezera tänavat lahkub Metsa matkarada Tukumsi linnast. Kuni Milzkalneni lookleb rada ilusas metsas, välja arvatud väike lõik Jaunūdru teel. Rada läheb mööda Raudase küngastiku järsupoolseid nõlvu muudkui üles ja alla. Üks siinseid kõrgemaid tippe on Milzkalnsi mägi, mis ulatub 113 meetrit üle merepinna. Pärast Tukumsi–Milzkalne–Smārde teed (V1446) viib Metsa matkarada läbi Šlokenbeka mõisa territooriumi, ületab Slocene jõe, teeb looke ümber Bērzāji küla ning suundub seejärel Slocene jõe vasakkallast pidi läbi ilusate metsade Tukumsi–Milzkalne–Smārde tee ääres asuva Kārniņi kalmistu suunas. Valguma järv, mille ümbruses on mitmeid majutuskohti, on siit umbes 2,5 km kaugusel. Veidi pärast Bērzāji küla on matkaja jõudnud Ķemeri rahvuspargi territooriumile.

IMG 1990

Raske99. päev. Jāņukrogs – Bigauņciems.

Läbi Ķemeri rahvuspargi

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.