Baltischer Küstenwanderweg - Die Küste Vidzeme
Vidzeme Rannik
Die östliche Küste der Rigaer Meeresbucht
Vecāķi – Ainaži: 112 km, Tage: 25–30
Aus landschaftlicher Sicht die vielfältigste Strecke des Baltischen Küstenwanderwegs in Lettland, auf der sowohl sandige als auch steinreiche Strände, Küstenwiesen, Schilfgebiete, Dünen, Sandsteinaufschlüsse, Wälder, Landzungen, kleinere Buchten sowie Fischerdörfer mit Kneipen und Mündungsgebiete von kleinen Flüsschen abwechselnd reizvolle Aussichten bescheren. Der Baltische Küstenwanderweg windet sich durch Carnikava, Saulkrasti, Zvejniekciems, Salacgrīva und Ainaži. Er durchquert kleine Flüsschen, die im Sommer in der Regel durchwatet werden können. Auf diesem Abschnitt des Baltischen Küstenwanderwegs befindet sich das Mündungsgebiet
der Flüsse Gauja und Salaca, die über Brücken überquert werden können. Die Fischerdörfer Carnikava und Salacgrīva sind für ihre Neunaugen berühmt, die nach besonderen Rezepten der einheimischen Fischer zubereitet werden. In Dunte wartet auf die Wanderer das Museum des berühmten Lügenerzählers Baron von Münchhausen. Die Randu-Wiesen sind ein bedeutender Migrations- und Nistort für Zugvögel. Um kurz vor der estnischen Grenze die dicht mit Gras und Schilf bewachsene Küste zu vermeiden, verläuft der Wanderweg auf schönen Waldwegen.
25. päev. Vecāķi - Carnikava.
Kahe jõe – Daugava ja Gauja (Koiva) – suudmealade vahel
Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.
26. päev. Carnikava - Saulkrasti.
Romantiliste päikeseloojangutega rada
Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).
27. päev. Saulkrasti - Lauči.
Vidzeme kiviste randade värav
Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.
28. päev. Lauči - Tūja.
Kadunud purjelaevade ajastu
Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.
29. päev. Tūja - Svētciems.
Vidzeme kivine rand
Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.
30. päev. Svētciems - Ainaži.
Silmude kuningriik
Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.